Age!
Eile oli minu siinoleku koige agedam ohtu. Nimelt olid tudrukutel omad plaanid ning mina ei tahtnud laupaeva ohtul uksinda kodus istuda. Nii ma siis meenutasin, et siin on uks vabatahtlik noormees Saksamaalt, kes oli siukese ageda jutuga jne. Nii ma siis helistasin talle, ning leppisime kokku, et laheme teed jooma. Istusime siis temaga Rock`n Rolli pubis paar tundi ja ajasime juttu, siis pakkus ta valja, et ta naitab mulle enda naabruskonda(Botanica, Chisinau kaardil all). Nii me siis istusime trollibussis ja soitsime ei-tea-kuhu(tema teadis!). Soime saiakesi ja tundsime ennast hasti. Mul polnud orna ainugi kus ma olen, voi kuidas ma ohtul koju saan(elan teiselpool linna). Loomulikult laksime trollibussist valja varem, et jalutada. Jalutasime umbes tund aega - ta naitas mulle nii ilusat Chisinau vaadet, et mul tekkisid tunded selle linna vastu! Siis kutsus ta enda juurde teed jooma. Erinevalt minust elab tema koos kahe moldovlasega, niiet ma sain paar tuttavat juurde! Parast seda otsustasime, et kui ma tahan marsutkat(minibuss) saada, siis peame liikuma hakkama. Jalutasime veel umbes pool tundi, ning siis uritasime marsutkat saada. Aga et oli juba liiga hilja, pidin ma ikkagi takso votma.
Taksosoit laks maksma 40leid(ehk siis umbes 40 krooni..soit kestis umbes 20-30 minutit), kuid elamus missugune! Nimelt oli taksoks auto, mille nimi mul jalle meelde ei tule. Lisan pildi, siis naete isegi!Igatahes ma tundsin selles autos, kuidas auto soidab!
Koju joudsin umbes 0.00
Tana hommikul otsustasin jooksma minna. Arkasin kell 9.00, ajasin riided selga ja astusin toast valja, oodates ilusat ilma.
Kuid mind tabas vahe teine ullatus, nimelt oli sutsu lund oosel sadanud. Keerasin otsa ringi, laksin tuppa ning hakkasin hommikust sooma.
Kuid mind tabas vahe teine ullatus, nimelt oli sutsu lund oosel sadanud. Keerasin otsa ringi, laksin tuppa ning hakkasin hommikust sooma.Hiljem arkasid ka teised tudrukud, ning siis otsustasime Elisega jalutama minna. Votsime kaardi, ning vaatasime, et on kuskil ligidal jarv. Nii me siis jalutasime sutsu ule kahe tunni. Super oli!
Oma jalutuskaigul joudsime teist korda ka surnuaiale. Raagitakse, et see pidavat olema Euroopa suurim! Igatahes tegin seal vastu oma igasuguseid pohimotteid uhe pildi.Okei! Selleks korraks jalle koik! :)
Mul laheb hasti!
Juta

No comments:
Post a Comment